Soome lepib väikese palgatõusuga

Keskorganisatsioonide tasandil lepiti kokku, et kuupalk tõuseb tuleval aastal 16 euro võrra või vähemalt 0,43%. Vahe on selles, et näiteks 2000 euro suuruse kuupalga juures tähendaks 16 eurot juurde 0,8% suurust palgatõusu, 0,43% suurune palgatõus aga lisaks kuupalgale vaid 8,6 eurot. Rohkem võidavad leppest madalamapalgalised, vähem taoliste töökohtade loojad.

Lisaks otsustati 0,5 protsendipunkti võrra tõsta nii tööandjate kui ka töövõtjate töötuskindlustusmaksu, kuna pikalt kõrgel püsinud tööpuudus on reserve kahandanud. Maksutõus toob aastas kassasse 750 miljonit eurot lisaks.

Järgmine, pikem samm oleks ühiskondliku kokkuleppe sõlmimine, mille jaoks Soome peaminister Juha Sipilä on aega andnud 21. augustini. Siht on vähendada tööjõu ühikukulu vähemalt 5% võrra. Palgasaajate poolelt on üks võimalus selleks leppida näiteks pikema tööajaga suuremat palka nõudmata.

Leppe sünnist või sündimata jäämisest sõltub 1,5 miljardi euro ulatuses täiendavaid kärpeid või maksutõuse. Kui lepe sünnib, siis neid kärpeid (lisaks valitsuse mandaadi ajaks kavandatud 4 miljardile eurole - toim) ei tule. Sellisel juhul lubab Juha Sipilä valitsus hoopis makse alandada.

Ostujõud ei kasva

Esmaspäeval sündinud palgakokkulepe ei suurenda mingil määral soomlaste ostujõudu. „See ei mõjuta ostujõudu ei ühes ega teises suunas,“ kommenteeris Kauppalehtile Nordea peaökonomist Aki Kangasharju, viidates, et tulevaks aastaks prognoositud inflatsioon nullib palgatõusu.

Kangasharju sõnul on astutud sammuke õiges suunas, kuid Soome konkurentsivõime taastamiseks on alles väga pikk tee minna. „Rootsis tõusevad palgad 2,5-3%, mis tähendab, et pikkamööda meie konkurentsivõime paraneb. Kuid kõik see toimub väga aeglaselt. Lähiajal sellest suurt rõõmu ei sünni.“

Eriti järsult halvenes Soome konkurentsivõime 2008-2009. aastate palgakokkulepetega. Palgatase on peamiste konkurentidega võrreldes praegu 10-15% kõrgem.

Soome väikeste ja keskmise suurustega ettevõtete liidu ökonomist Petri Malinen oli värske leppe vastu kriitilisem, nentides, et igasugune palgatõus lisab kulusid. „Eesmärk on, et riikides, mis on meie peamised konkurendid, oleks reaalpalga tõus kiirem.“ Enim kiitsid ettevõtjad sündinud palgakokkulepet töörahu pärast.

Järgmine samm - ühiskondlik lepe

Mis puutub valitsuse soovitud ühiskondlikku leppesse, siis on Soome tööandjate keskliidu EK juht Jyri Häkämies kõhklev. Oodatakse valitsuse avangut, mis on lubatud tööturu osapooltele esitada hiljemalt juuli lõpuks. Nagu öeldud, 21. augustiks tahaks peaminister Juha Sipilä sõlmida juba siduva leppe. Nii ei langeks Soome majanduses tulude ja kulude vastavusse saamise põhiraskus üksi valitsuse peale.

Soome tööturu osapooled on välja pakkunud, et ühiskondlikku leppe sõlmimise võiks aastaks edasi lükata. Kauppalehti leiab aga oma juhtkirjas, et sellist aega Soomel ei ole. Konkurendid Saksamaa ja Rootsi lähevad eest, sest nemad on oma tööturu reformid juba teinud. Soomel on see alles ees.